PUNAHIRV
Punahirv (Cervus elaphus) on üks suuremaid hirveliike hirvlaste sugukonnast. Täiskasvanud isahirv ehk pull võib kaaluda kuni 200 kg, emased ehk lehmad on väiksemad, kaaludes 80–150 kg. Suvel on hirve karv silmatorkavalt punakaspruun, talvel muutub kasukas hallikamaks. Vasikatel on kevadel heledad täpid külgedel, mis kasvades kaovad. Hirve keha on pikk ja tugev, jalad saledad, kuid jõulised. Kael on eriti isastel massiivne ja vanematel pullidel tekkib kaela ümber lakk, mis lisab võimsust. Isaste hirvepullide pead ehivad võimsad sarved, mida hirv kasvatab varakevadest suve keskpaigani ja kannab kuni talve lõpuni.
Sügisel, alates septembrist kuni oktoobrini on punahirve pulmaajal kuulda metsades võimsaid möirgeid, mida pullid oma “haaremi” kogumiseks kuuldavale lasevad. Sellega märgistab hirvepull oma territooriumit. Hirvepulma kuuleb ja näeb kõige paremini jahedamatel õhtutel ja varahommikutel.
Punahirvele võib jahti pidada 15. augustist 15. veebruarini, sealhulgas: hirvepullile varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 1. septembrist 15. veebruarini ning ajujahti ja jahti jahikoeraga 1. oktoobrist 15. veebruarini.
PÕDER
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud isendid võivad kaaluda kuni 500kg. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Karvastik on üldiselt pruunikasmust, väikesed erinevused on alamliikide lõikes, jalad heledad. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade sarved on keskmiselt 10kg. Eestis elab hinnanguliselt 12 000 põtra. Põdrale võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti 15. septembrist 30. septembrini ning peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. oktoobrist 15. detsembrini.
METSKITS
Metskits (Capreolus capreolus) on Eestis kõige arvukam sõraline. Metskitsede arvukus on praegu heas seisus. Siinsete isendite keskmine kehakaal on 25-30 kg.
Sale kiiljas kehakuju viitab kohastumusele eluks tihedas alusmetsas ja kõrges rohus. Sügisel täiskasvanute kehakaal 28–29 kg, talledel 18–22, mis talvel langeb. Metskitse karv on soojematel aastaaegadel pruunikaspunane, talvel hallikas. Talvekarvas loomal torkab silma valge tagumik, nn sabapeegel.
Metskits toitub suvel peamiselt kõrrelistest, talvel okstest ja võrsetest.
Metskitsele võib pidada jahti 1. juunist 31. jaanuarini.
METSSIGA
Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom. Metssiga on keskmist kasvu kiilukujulise kehaga sõraline, kelle kärsaga pea moodustab pea kolmandiku kogu keha pikkusest. Karvkatte värvus on hallikaspruun kuni must. Põrsad on esimestel elukuudel triibulised, kuid juba pärast esimest karvavahetust näevad välja nagu täiskasvanud.
Täiskasvanud isendid kaaluvad üle 100 kg, põrsad kuni 40 kg.
Metssigade eluiga on tavaliselt 9-10 aastat, kuigi nad võivad elada isegi kuni 25 aastat.
Metsseale võib aastaringi pidada varitsus- hiilimis- või ajujahti ning 1.oktoobrist kuni 31.märtsini võib jahti pidada jahikoeraga.
HUNT
Hunt (Canis lupus) on maailma suurim metsik koerlane ja Eesti metsade kõige kardetuim kiskja.
Hunt kaalub keskmiselt 35-45 kg, suur isaloom võib kaaluda isegi kuni 80 kg.
Karvastiku värvus on enamasti hall, kuid võib veidi varieeruda. Seljakarvad on musta tipuga, seega näib seljaosa tumedam. Talvekarv on aga veidi heledam.
Huntidel on terav haistmis- ja kuulmismeel. Hunt on peamiselt ööloom, kelle tegevusrütm varieerub olenevalt elupaigast ja aastaajast.
Hundile võib pidada peibutus- varitsus- hiilimis- või ajujahti ja jahti jahikoeraga 1. novembrist 28. veebruarini.
PRUUNKARU
Pruunkaru (Ursus arctos) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskja. Meil elavad karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi, kaal 90 – 340 kg. Isakaru on märksa suurem kui emane. Eesti karude kaal jääb keskmiselt 90–200 kilo vahele. Karu on kõigesööja ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad.
Pruunkaru võib elada 30–35 aastat.
Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini.
KOBRAS
Kobras (Castor fiber) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond. Koprad on suured närilised – pikkus kuni meeter ja mass 30 kg. Keha on neil jässakas.Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. Saba on kaetud suurte sarvsoomustega. Koprale võib pidada jahti 1. augustist 15. aprillini.
REBANE
Rebane (Vulpes vulpes) on koerlaste sugukonda rebase perekonda kuuluv kiskja. Rebane on väikese koera suurune ning pika koheva sabaga. Rebase selja karvad on oranžid. Eestis eelistab ta elupaigana metsatukkasid. Toiduks otsib peamiselt närilisi. Karvastiku seljapool on tavaliselt roostepunane kuni punakaskollane tumedate karvadega ja vahel ebamaise tumeda mustriga selja keskosas. Kõhupool on tuhkhall või vahel ka must. Käppade alaosa on tavaliselt must ja sabaots valge. Koon on kitsas ja piklik, see on punarebase iseloomulik tunnus. Rebasele võib pidada jahti 1. augustist kuni 31. märtsini.
