PUNAHIRV
Punahirv (Cervus elaphus) on üks suuremaid hirveliike hirvlaste sugukonnast. Punahirvele võib jahti pidada 15. augustist 15. veebruarini, sealhulgas: hirvepullile varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 1. septembrist 15. veebruarini ning ajujahti ja jahti jahikoeraga 1. oktoobrist 15. veebruarini; hirve lehmale ja vasikale varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 15. augustist 31. jaanuarini ning ajujahti ja jahti jahikoeraga 1. oktoobrist 31. jaanuarini.
PÕDER
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud isendid kaaluvad keskmiselt 500kg. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Karvastik on üldiselt pruunikasmust, väikesed erinevused on alamliikide lõikes. Ülalpool, keha küljed ja pea on tumedamat tooni, alapool ja jalad on heledamad. Karvkate on tihe ja pikk. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade sarved on keskmiselt 10kg. Eestis elab hinnanguliselt 12 000 põtra. Põder ei ole Eestis looduskaitse all. Põdrale võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti 15. septembrist 30. septembrini ning peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 1. oktoobrist 15. detsembrini, sellest põdrapulli ja -lehmajahti 15. septembrist 30. novembrini ja põdravasikajahti 15. septembrist 15. detsembrini.
METSKITS
Metskits (Capreolus capreolus) on Eestis kõige arvukam sõraline. Metskitsede arvukus on praegu heas seisus. Siinsete isendite keskmine kehakaal on 25-30 kg.
Sale kiiljas kehakuju viitab kohastumusele eluks tihedas alusmetsas ja kõrges rohus. Sügisel täiskasvanute kehakaal 28–29 kg, talledel 18–22, mis talvel langeb. Metskitse karv on soojematel aastaaegadel pruunikaspunane, talvel hallikas. Talvekarvas loomal torkab silma valge tagumik nn sabapeegel, millega hoiatatakse teisi.
Metskits toitub suvel peamiselt kõrrelistest, talvel okstest ja võrsetest.
Metskitsele võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti 1. juunist 31. jaanuarini, isasloomadele 1. juunist 30. septembrini ja talledele 1. septembrist 31. jaanuarini.
METSSIGA
Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom. Metssiga on keskmist kasvu kiilukujulise kehaga sõraline, kelle kärsaga pea moodustab pea kolmandiku kogu keha pikkusest. Karvkatte värvus on hallikaspruun kuni must. Põrsad on esimestel elukuudel triibulised, kuid juba pärast esimest karvavahetust näevad välja nagu täiskasvanud.
Täiskasvanud isendid kaaluvad üle 100 kg, põrsad kuni 40 kg.
Metssigade eluiga on tavaliselt 9-10 aastat, kuigi nad võivad elada isegi kuni 25 aastat.
Metsseale võib aasta ringi pidada varitsus- hiilimis- või ajujahti. 1.oktoobrist kuni 31.märtsini võib jahti pidada jahikoeraga. Põrsastega emiseid võib küttida 1. oktoobrist 31. jaanuarini.
HUNT
Hunt (Canis lupus) on maailma suurim metsik koerlane ja Eesti metsade kõige kardetuim kiskja.
Hunt kaalub keskmiselt 35-45 kg, suur isaloom võib kaaluda isegi kuni 80 kg.
Karvastiku värvus on enamasti hall, kuid võib veidi varieeruda. Seljakarvad on musta tipuga, seega näib seljaosa tumedam. Talvekarv on aga veidi heledam.
Huntidel on terav haistmis- ja kuulmismeel. Hunt on peamiselt ööloom, kelle tegevusrütm varieerub olenevalt elupaigast ja aastaajast.
Hundile võib pidada peibutus- varitsus- hiilimis- või ajujahti ja jahti jahikoeraga 1. novembrist 28. veebruarini.
PRUUNKARU
Pruunkaru (Ursus arctos) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline. Meil elavad karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi, kaal 90 – 340 kg. Isakaru on märksa suurem kui emane. Eesti karude kaal jääb ilmselt 90–200 kilo vahele. Karu kõigesööja ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad.
Eluiga ei ületa reeglina 30–35 aastat.
Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini.
ILVES
Ilves (Lynx lynx) on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv loomaliik. Ilvesed on keskmise suuruse ja pikkade jalgadega kaslased, kes võivad kaaluda kuni 30 kg. Nad on kiskjad, kelle põhiliseks saakloomaks on jänesed. Ilvese karvkate on hallikas ja pigment on roostevärvist kollakani. Ilvesel on suurepärane kuulmine, mille tagavad kõrvatutid. Kõrvatutid on musta värvi ja silmatorkavad. Haistmismeel on kaslastel nõrk ja nägemine pole täiuslik. Keskmiseks vanuseks on 10, harva ka 14-17 aastat.
KOBRAS
Kobras (Castor fiber) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond. Liiguvad koprad maismaal käppadega ja vees sabaga. Koprad on suured närilised – pikkus kuni meeter ja mass 30 kg. Keha on neil jässakas. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad. Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. Saba on kaetud suurte sarvsoomustega. Saba selgmisel keskjoonel kulgeb näib sarvkiil. Sarvsoomuste vahel kasvab hajusalt lühikesi karvu. Koprale võib pidada jahti mõrraga, piirdevõrguga, püünisrauaga või taksi või terjeriga 1. augustist 15. märtsini. Koprale võib pidada jahti laikaga 1. oktoobrist 28. veebruarini. Koprale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti või looma välja püüda taksi või terjerit kasutades 1. augustist 15. aprillini. Koprajaht on lubatud aastaringselt kopra tekitatud korduvate kahjustuste korral, varitsus- või hiilimisjahina või looma püügina taksi või terjerit.
REBANE
Rebane (Vulpes vulpes) on koerlaste sugukonda rebase perekonda kuuluv kiskja. Rebane on väikese koera suurune ning pika koheva sabaga. Rebase selja karvad on oranžid. Eestis eelistab ta elupaigana metsatukkasid. Toiduks otsib peamiselt närilisi. Karvastiku seljapool on tavaliselt roostepunane kuni punakaskollane tumedate karvadega ja vahel ebamaise tumeda mustriga selja keskosas. Kõhupool on tuhkhall või vahel ka must. Käppade alaosa on tavaliselt must ja sabaots must või valge. Koon on kitsas ja piklik, see on punarebase iseloomulik tunnus. Rebasele võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti kastlõksuga aastaringselt, uru- või ajujahti ning jahti jahikoeraga või piirdelippe kasutades 1. oktoobrist 28. veebruarini.
METSKURVITS
Metskurvits (Scolopax rusticola) on rändlind, kes saabub Eestisse tagasi talvitusaladelt Lääne- ja Lõuna-Euroopast märtsi lõpuks. Esmalt saabuvad isaslinnud, kes asuvad peagi rivaalitsemislendude käigus territooriumi hõivama ja konkurente tõrjuma. Umbes paar nädalat hiljem saabuvad ka emaslinnud ning siis võib parimates lennupaikades näha ühe õhtu jooksul enam kui 40 mängulendu tegevat kurvitsakukke. Pärast paari moodustumist veedavad emas- ja isaslind koos 3-4 päeva, misjärel emaslind lendab pesitsusalale ning isaslind naaseb mängu uut paaritumisvalmis emaslindu otsima. Mängulendude intensiivsus on suurim aprilli teisel poolel ja juuni esimesel poolel. See on viinud arvamusele, et ,metskurvits pesitseb meie oludes suve jooksul 2 korda. Ja kuigi munapesi on Eestis leitud veel juuli keskpaigaski, ei ole teistkordset pesitsemist senini suudetud tõestada. Tavaliselt on metskurvitsa pesas, mis asub maas ja sageli mõne põõsa, näiteks sarapuu varjus, 4 rohekasvalge taustaga pruunikirjut muna. Pojad, kes kooruvad 24-26 päeva pärast haudumise alustamist, on algul suhteliselt abitud ning paljudel juhtudel on emaslind sunnitud neid täiendavalt toitma. Pojad arenevad suhteliselt aeglaselt ning saavutavad täieliku lennuvõime 1,5 kuu vanustena. Juba juuli lõpus hakkavad metskurvitsad, üski ja pesakonniti külastama lähikonnas olevaid karja- ja heinamaid., kuhu lennatakse toituma õhtuhämaruses ja lahkutakse hommiku saabudes. Sügisöödel septembris ja oktoobris on niisugune rändeks valmistumise ja rasvavarude kogumise strateegia domineeriv. Jahihooaeg 1. august – 30. november.
