Hunting tourism

Jahiturism

Jahipidamine Eestis, Taagepera piirkonnas!

Tere tulemast jahiturismi veebilehele!

Meist

Jahiturism

Jahiretki korraldame Taagepera piirkonnas ja Valgamaal. Korraldame peibutus-, varitsus-, hiilimis- ja ajujahti vastavalt jahihooajale. Meie maadel liigub hunte, kopraid, rebaseid ja muid väikeulukeid. Meil on kompetents, võimalus ja võimekus korraldada ka suurtele seltskondadele ja suurtel maa-aladel Teie linnukoertega metskurvitsajahti sügisperioodil.

Koostöös heade partneritega korraldame sügisese rände ajal mereäärset hane- ja pardijahti.

Organiseerime Teile majutuse, transpordi, jahidokumendid ja toitlustuse võttes arvesse Teie personaalseid soove.

Pakume võimalust harjutada kätt ning kontrollida ennast ja püssi lasketiirus. Võimalus lasta lendavaid märke haavlipüssiga ning liikuvaid ja seisvaid ulukisiluette kuuliga.

Andke meile oma soovidest teada ja me organiseerime Teile elamusterohke jahiretke ja palju positiivseid emotsioone ja mälestusi looduses.

_MG_0674.JPG-Andres

Punahirv

Jahiturism

Punahirv (Cervus elaphus) on üks suuremaid hirveliike hirvlaste sugukonnast.  Punahirvele võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti 1. septembrist 30. septembrini ning peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 1. oktoobrist 31. jaanuarini, sellest punahirvelehma jahti 1. septembrist 30. novembrini ja punahirvepulli ja -vasika jahti 1. septembrist 31. jaanuarini.

Põder

Jahiturism

Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud isendid kaaluvad keskmiselt 500kg. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Karvastik on üldiselt pruunikasmust, väikesed erinevused on alamliikide lõikes. Ülalpool, keha küljed ja pea on tumedamat tooni, alapool ja jalad on heledamad. Karvkate on tihe ja pikk. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade sarved on keskmiselt 10kg. Eestis elab hinnanguliselt 12 000 põtra. Põder ei ole Eestis looduskaitse all. Põdrale võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti 15. septembrist 30. septembrini ning peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 1. oktoobrist 15. detsembrini, sellest põdrapulli ja -lehmajahti 15. septembrist 30. novembrini ja põdravasikajahti 15. septembrist 15. detsembrini.

CV7A3984.JPG-Andres
IMG_5003.JPG-Andres

Sokk

Jahiturism

Sokk (Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline. Metskitsel on kerge keha ning tugevad peenikesed jalad. Soojematel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Suvel toitub metskits enamasti rohttaimedest, talvel okstest ja võrsetest. Metskitsele võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti 1. juunist 30. novembrini, sellest sokujahti 1. juunist 30. septembrini ja kitse- ja tallejahti 1. septembrist 30. novembrini.

Metssiga

Jahiturism

Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom. Metssea keha katab kare harjaseline karvkate, mille värvus varieerub tumehallist pruunini. Metssea kere on jässakas ning jalad on suhteliselt pikad, eriti põhjapoolsete alaliikide puhul. Põrsad on sündides heledate triipudega, mis tuhmuvad teise ja kuuenda elukuu vahel. Karv saavutab täiskasvanud isendi värvuse esimeseks eluaastaks. Isased on tavaliselt suuremad kui emased ning isastel on ka kihvad. Metssea eluiga on tavaliselt 9-10 eluaastat, kuid ta võib elada isegi kuni 25 aasta vanuseks. Metsseale, välja arvatud põrsastega emistele, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti aastaringselt ning ajujahti ja jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 1. oktoobrist 28. veebruarini. Põrsastega emisele võib pidada varitsus- või hiilimis- või ajujahti ja jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 1. oktoobrist 31. jaanuarini.

_MG_4499.JPG-Andres
CV7A1773 (2).JPG-Andres

Hunt

Jahiturism

Hunt (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja kohev saba. Hundil on tervav haistmine ning kuulmine. Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. Hundile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti piirdelippe kasutades 1. augustist 31. märtsini. Hundile võib pidada ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. oktoobrist 28. veebruarini.

Ilves

Jahiturism

Ilves (Lynx lynx) on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv loomaliik. Ilvesed on keskmise suuruse ja pikkade jalgadega kaslased, kes võivad kaaluda kuni 30 kg. Nad on kiskjad, kelle põhiliseks saakloomaks on jänesed. Ilvese karvkate on hallikas ja pigment on roostevärvist kollakani. Ilvesel on suurepärane kuulmine, mille tagavad kõrvatutid. Kõrvatutid on musta värvi ja silmatorkavad. Haistmismeel on kaslastel nõrk ja nägemine pole täiuslik. Keskmiseks vanuseks on 10, harva ka 14-17 aastat. Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. detsembrist 28. veebruarini.

CV7A0348.JPG-Andres
_MG_1393.JPG-Andres

Kobras

Jahiturism

Kobras (Castor fiber) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond. Liiguvad koprad maismaal käppadega ja vees sabaga. Koprad on suured närilised – pikkus kuni meeter ja mass 30 kg. Keha on neil jässakas. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad. Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. Saba on kaetud suurte sarvsoomustega. Saba selgmisel keskjoonel kulgeb näib sarvkiil. Sarvsoomuste vahel kasvab hajusalt lühikesi karvu. Koprale võib pidada jahti mõrraga, piirdevõrguga, püünisrauaga või taksi või terjeriga 1. augustist 15. märtsini. Koprale võib pidada jahti laikaga 1. oktoobrist 28. veebruarini. Koprale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti või looma välja püüda taksi või terjerit kasutades 1. augustist 15. aprillini. Koprajaht on lubatud aastaringselt kopra tekitatud korduvate kahjustuste korral, varitsus- või hiilimisjahina või looma püügina taksi või terjerit.

Rebane

Jahiturism

Rebane (Vulpes vulpes) on koerlaste sugukonda rebase perekonda kuuluv kiskja. Rebane on väikese koera suurune ning pika koheva sabaga. Rebase selja karvad on oranžid. Eestis eelistab ta elupaigana metsatukkasid. Toiduks otsib peamiselt närilisi. Karvastiku seljapool on tavaliselt roostepunane kuni punakaskollane tumedate karvadega ja vahel ebamaise tumeda mustriga selja keskosas. Kõhupool on tuhkhall või vahel ka must. Käppade alaosa on tavaliselt must ja sabaots must või valge. Koon on kitsas ja piklik, see on punarebase iseloomulik tunnus. Rebasele võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti kastlõksuga aastaringselt, uru- või ajujahti ning jahti jahikoeraga või piirdelippe kasutades 1. oktoobrist 28. veebruarini.

_MG_1897.JPG-Andres
IMG_8153

Metskurvits

Jahiturism

Metskurvits (Scolopax rusticola) on rändlind, kes saabub Eestisse tagasi talvitusaladelt Lääne- ja Lõuna-Euroopast märtsi lõpuks. Esmalt saabuvad isaslinnud, kes asuvad peagi rivaalitsemislendude käigus territooriumi hõivama ja konkurente tõrjuma. Umbes paar nädalat hiljem saabuvad ka emaslinnud ning siis võib parimates lennupaikades näha ühe õhtu jooksul enam kui 40 mängulendu tegevat kurvitsakukke. Pärast paari moodustumist veedavad emas- ja isaslind koos 3-4 päeva, misjärel emaslind lendab pesitsusalale ning isaslind naaseb mängu uut paaritumisvalmis emaslindu otsima. Mängulendude intensiivsus on suurim aprilli teisel poolel ja juuni esimesel poolel. See on viinud arvamusele, et ,metskurvits pesitseb meie oludes suve jooksul 2 korda. Ja kuigi munapesi on Eestis leitud veel juuli keskpaigaski, ei ole teistkordset pesitsemist senini suudetud tõestada. Tavaliselt on metskurvitsa pesas, mis asub maas ja sageli mõne põõsa, näiteks sarapuu varjus, 4 rohekasvalge taustaga pruunikirjut muna. Pojad, kes kooruvad 24-26 päeva pärast haudumise alustamist, on algul suhteliselt abitud ning paljudel juhtudel on emaslind sunnitud neid täiendavalt toitma. Pojad arenevad suhteliselt aeglaselt ning saavutavad täieliku lennuvõime 1,5 kuu vanustena. Juba juuli lõpus hakkavad metskurvitsad, üski ja pesakonniti külastama lähikonnas olevaid karja- ja heinamaid., kuhu lennatakse toituma õhtuhämaruses ja lahkutakse hommiku saabudes. Sügisöödel septembris ja oktoobris on niisugune rändeks valmistumise ja rasvavarude kogumise strateegia domineeriv. Jahihooaeg 1. august – 30. november.

Ootame Teid

Jahiturism

Sokk

Jahiturism

Sokk kuni 200gr

120€

Sokk 201 – 300 gr

140€

Sokk 301 – 400 gr

170€

Sokk 401 +

200€

Kits

50€

Tall

30€

Hirv

Jahiturism

Hirv pull sarved kuni 2,49kg

350€

Hirv pull 2,5-3,49kg

650€

Hirv pull 3,5-4,99kg

900€

Hirv pronks

1000€

Hirv hõbe

1200€

Hirv kuld

2000€

Põder

Jahiturism

Põder 3 haru

300€

Põder 4 haru

600€

Põder 5 haru

700€

Põder pronks

800€

Põder hõbe

1000€

Põder kuld

1200€

Jahikalender

Jahiturism
JahiulukKüttimise aeg
Punahirv1. september – 31. jaanuar
Põder15. september – 15. detsember
MetssigaAastaringselt (va. emis põrsastega)
Kobras1. august – 15. aprill
Ilves1. detsember – 28. veebruar (va. emailves kutsikatega)
Hunt1. november – 28. veebruar
Metskits1. juuni – 30. november

Selleks, et jahile tulla on jahituristil vajalik:

  • jahirelv (vajadusel laenutame)
  • relvaluba
  • jahitunnistus
  • kehtiv laskekatse

 

Eestis reguleerivad jahipidamist jahiseadus ja jahieeskiri. Jahitunnistuse, laskekatse korraldatakse lähtuvalt jahiseadusest. Relva kasutamist reguleerib relvaseadus. Eestis võib tulirelvaga jahti pidada alates 18. eluaastast.

 

Välismaalastele on jahipidamiseks Eestis vajalik koduriigi jahitunnistus, Euroopa Liidu relvapass, Eestis välja antud välismaalase jahitunnistus ning välisriigi kodanikust jahimehe jahitunnistus. Aitame vormistada nõuetekohased Eesti jahidokumendid.

Kontakt

Jahiturism
Helistage meile või saatke kiri

Broneeri jaht

Nimi *

Email *

Teema

Teade

Rekvisiidid